Tegevuste kokkuvõte
Töö planeerimisega alustasime veebruaris, mil kohtusime esimest korda Räägu õppehoones ja moodustasime töörühmad.
Järgmistel kohtumisel märtsis tegime mitmeid ideekorjeid ja leppisime kokku, kes millele keskendub ja mis osas eestvedamise võtab. Ideid oli palju, kuid sama palju ka kõhklusi. Vajasime teaduspõhist lähenemist ja Tallinna Ülikooli turundusosakonna arvamust. Oluline oli teada saada, mida nemad soovivad ja millised on finantsilised võimalused.
​
Märtsi lõpus esitasime projekti vahekokkuvõte. Tagasiside oli positiivne ning sealt saime ka mitmeid häid näpunäiteid ideede edasiseks (toote)arenduseks.
​
Teesegudele mõeldes võiksime pakkuda midagi huvitavamat, kui lihtsalt pärnaõis või piparmünt - neid maitseid saab vähese vaevaga kõikjalt. Võiksime keskenduda segudele. Näiteks vaarikas ja põdrasammal, nõges, angervaks ja üheksavägine. Miks mitte ka rukkilill ja saialill - see lisab teesegule visuaalset ilu.
​
Suurimaks väljakutseks oli meie jaoks see, kuidas jõuda ideest teostuseni ja kas saaksime kasutada ülikoolis juba olemasolevaid asju/võimalusi või toota teed ja muid meeneid ülikoolis. Kuidas korraldame hügieeni ja nõuetekohase pakendamise? Mõistsime, et meeneid ei saa me ise tootma hakata ning on vaja leida koostööpartnerid, kellel on luba, oskused ja vahendid tee, huulevõide, meeseebi ja seemnepaberi tootmiseks ja pakendamiseks (toiduhügieen, säilivus, pakendamine jms).
​
Peale vahearuande esitamist täpsustasime edasise töökäigu. Algas aktiivsem tegevus, mõtte- ja tootearendus. Aprillis kohtusime nii Räägu õppehoones, kui ka Zoomis, samuti vestlesime iganädalaselt messengeri grupis. Põhiline arutelu ja töö käis toodete nimetuste, võimalike tootjate, hinnapäringute ja etikettide disaini üle. Valisime arendamiseks välja tee, meeseebi ja mee huulepalsami, ning seemnepaberist kinkekaardi.
Rollijaotused
Rollijaotust grupis me konkreetselt paika ei pannud, kõik sujus kuidagi loomulikult. Ükski liige meie grupis polnud varem turunduse ja tootearendusega kokku puutunud, seega improviseerisime.
​
Ragnar ja Mihkel olid tegutsemisele suunatud, seega võtsid nad enda peale ülesande kaardistada hetkel TLÜ-s pakutavad meened ja võimalik koostöö turundusega. Ulla võttis enda peale nö lugude jutustamise. Elisabethile langes juhi roll ning teadusliku poole kontrollimine. Elisabeth ja Ulla leidsid võimalikud koostööpartnerid. Katrin andis pidevalt meie kõigi ideedele konstruktiivset tagasisidet ja pani meid grupina analüüsima, kas meie ideed on hiljem tootena midagi sellist, mida ise ostaksime või kingituseks saada sooviksime, samuti oli osaliseks ja taustajõuks kõigis muudes tegevustes. Frida pidas logiraamatut, ning oli toeks kirjaliku poole koostamisel. Ideed genereerisime ühiselt ning koos jõudsime ka lõpuni.